Like this:

Läinud nädala lõpus oli Eestis ligi 99 000 registreeritud töötut, neist 1622 Läänemaal. Töötukassa veebilehe tööpakkumiste nimekirjas oli samal ajal 729 kirjet. Osa neist ei pruukinud olla aktiivsed, sest töötukassa annab sealsamas teada järgmist:
Vabandame, kui tabelis esineb aegunud ja juba täidetud tööpakkumisi! Väljatöötamisel on lahendus, mis tagab, et andmed uuenevad automaatselt. Praegu uuendame tööpakkumisi esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti või vastavalt vajadusele.

Seesama töötukassa andmebaas ongi töötute mõnitamine. See avaneb veebilehel eraldi Exceli tabelina ja seda ei saa arusaadavalt sorteerida. Ajal, millal igal väiksel kinnisvaraportaalil, kel on pakkuda parimail päevil vaevalt sadakond kinnisvaraobjekti, on pakkumiste sorteerimis– ja otsingusüsteem, pole riik suutnud seda töötukassale seni luua.
Riik ei saa peita end ülaloleva lause taha, et väljatöötamisel on uus lahendus. See lause on töötukassa lehel juba liiga kaua seisnud ja ei tohi unustada, et majanduskriis algas 2008. aastal. Töötud olid enne majanduskriisi Eestis olemas ja on ka aastate pärast. Peale selle ei ütle see teade midagi selle kohta, kas edaspidi tekib ka otsingumootor.
Meil on aastatega sadu riigi ja euroliidu toetusega projekte tehtud. Miljardid kroonid tormavad nagu segased spermatosoidid munaraku poole ja parimad jõuavad sihile. Seda pole aga riik suutnud praegu enim tähelepanu vajavale osale rahvast pakkuda, et nad saaks kas või inimese moodi tööpakkumisigi vaadelda. Ma ei räägi üldse muudest probleemidest, mida töötukassal jätkub. Ligi miljoni krooni eest oli vaja töötukassa logoga pastakaid, mälupulki ja muud sodi osta, ja seda veel asutuse juhi sugulase firmalt, aga üht otsingumootorit ei saa tehtud.
Töötukassa andmebaasi probleem on selles, et seal on kirjas suvalises järjekorras kõik Eestis pakutavad töökohad. Lisaks on ka mujal euroliidus olevad, kuid need on edasi viidatud CV Keskuse leheküljele, mis on juba iseenesest jabur.
Kui töötu soovib otsida näiteks rätsepaametit Taeblas, saab ta seda teha ainult sõna ”rätsep” või sõna ”Taebla” järgi. Aga kui töötukassa on nimetanud rätsepaameti ”õmblejaks” või ”juurdelõikajaks”, siis tööotsija seda pakkumist ei leia (kontrollisin, kõik need nimetused on seal esindatud, kuid tähendavad sisult ”rätsepat”).
Mida teha aga siis, kui tööotsija soovib otsida rätsepaametit nii Taeblas kui ka Kolga–Jaanis ja Jõhvis, sest ta on valmis vajadusel ümber kolima? Seda ta ei saa teha, sest süsteemihaldaja pole ju rätsepaametit suutnud ühise nimetaja alla panna ning seega ei anna otsing kõiki soovitud ametinimetusega kirjeid kõikjal Eestis ja Euroopa Liidus.
Otsija peab teadma, kuidas ametit täpselt nimetatakse või tuimalt kõik üle 700 kuulutuse läbi lugema. Palju õnne! Tööotsimine on niigi jube tegevus.
Kokkuvõtlikult on probleem selles, et süsteemi üle pole kontrolli ja teemad on koondamata ühiste nimetajate alla.
Kui töötukassa on võimetu probleemi lahendama, andku see teenus erafirma kätte. Osaliselt on seda tehtud, kasutades CV Keskuse andmebaasi. Miks mitte siis kogu kupatusest loobuda? Töötu peab rändama mitme andmebaasi vahel, kusjuures teadmata, kas mõni tööpakkumine on juba aegunud või mitte, sest riik tegeleb süsteemi arendamisega, kuid teeb seda ajal, mil töötud vajavad abi.
Korralik tööpakkumiste otsingumootor ja sorteerimisvõimalus oleks pidanud juba siis töötukassal olemas olema, kui Eesti end esimest korda ägedaks e–riigiks nimetas ja maailmale tiigrihüpet demostreeris. Hoolimatud oinad, mitte tiigrid.